20 aastat on möödunud sellest, mil John Rambo Afganistaanis lahinguid lõi. Nüüd elab mees rahulikult Tai põhjaosas, Birma piiri lähedal, ning teenib elatist jõel teejuhiks olles. Kõik muutub, kui tema poole pöörduvad misjonärid, kes tahavad viia üle Birma piiri ravimeid ja toitu. Kuid kohale jõudes langevad misjonärid vangi ja kes muu neid ikka päästab kui John Rambo! 
Rambo kolm filmi on saanud nüüd järje ja üpriski verise. Verd ja kehaosi lendab, Rambo kisub paljaste kätega vaenlasel kõri puruks ja muidugi ei jää kangelasel ka pardakuulipildur kasutamata. Mis selles filmis siis uut oli? Ei midagi suurt. Peale selle, et vanusega on Rambo vaiksemaks jäänud ning ei räägi eriti. Ju ta siis on oma sisemise rahu leidnud või midagi.
Visuaalselt võib see film ju midagi pakkuda (just neile, kellele meeldivad vihisevad kuulid ja ilma jäsemeteta inimesed ja ka see kui snaiper-relvast lastud kuul vaenlase mitme meetri kaugusele lennutab), aga ei midagi rohkem. Sisuliselt jääb linateos tühjaks. 
Muidugi saab saaga nüüd päris lõpu ehk John Rambo läheb tagasi koju. Isa juurde. Vana see isa olla võib?
Juhtusin vaatama filmi 