Max Payne

max_payne_poster4Samanimelise arvutimängu alusel valminud linateoses kehastab Mark Wahlberg Max Payne`i, isepäsit võmmi, kes ei hooli seaduslikusest ning kel pole enam midagi kaotada. Tema naine ja laps on mõrvatud. Kättemaksuihast pimestatud mees tahab leida tema perekonna mõrvanud kurjategijad. Maxi painajalikul ristiretkel põrkuvad sünge fantaasia ja julm reaalsus.

Asusin filmi vaatama kerge eelarvamusega, et no mida nad ikka suudavad. Pole ükski film, mis tehtud arvutimängu põhjal, midagi erilist saavutada. Filmitegijad polnud sellegi filmi puhul mängu üks ühele maha kopeerinud. Oli Max ja olid tema tapetud naine ja laps. Oli süngus ja pidev lumesadu. Oli natukene aegluubis kaadreid ja rohkelt tulevahetusi. Ja see oli ka kõik, mis videomänguga sarnanes. maxpayne2

Tegelikult, kui nüüd järele mõelda, siis ega ma arvutimängust suurt midagi ei mäleta (oh seda mälukest). Oli nahkmantlis võmm, püstolid käes ja muudkui hüppas, kargas ja tulistas. Ja läks mööda treppe aina kõrgemale ja kõrgemale. Kuid eks see oli ikka väga mitu-mitu aastat tagasi, kui seda mängitud sai.

Aga film meeldis. Ma ei päris täpselt, miks. Tavaliselt sedasorti filmid mulle ei meeldi. Videomängu põhjal tehtud filmid. Aga see meeldis. See sarnanes mõnelt kaadrilt väga juba kultusfilmiks saanud “Sin Cityle.” Must-valged toonid ja siis rohkelt punast verd. Tulistamisel lendas ka verd palju. Need tulevahetused olidki hästi tehtud. max20payne

Kunagi lugesin kellegi arvustust, kus viriseti selle üle, et miks need tiivulised deemonid sisse toodi. Et arvustaja jaoks tundus see värk eriti sürr ja ebareaalne. Mina siinkohal ütlen, et ju siis polnud arvustaja ise kunagi deliiriumis olnud, sest säärased asjad on narkouimas olevate tegelaste jaoks vägagi reaalsed (tean , kuna sattusin ise kogemata kord ravimite valest tarbimisest säärase laksu alla, kus keset minu elutuba toimus viienda maailmasõja lahing ning mul oli õnne, et sellest eluga pääsesin, ja see luul tundus tol hetkel ikka sitaks reaalne) ja minu meelest sobisid sellesse filmi suurepäraselt.

Hea oli näha ka Chris O´Donnelit, kes on vanaks jäänud. Mängis küll pisut hädist sitapead, kelle surm sama mannetu kui unisel kärbsel, aga tore taaskohtumine ikkagi. Ja siis Mila Kunis. Selles rollis tundus küll võõras, sest eks me oleme kõik harjunud teda nägema rumala tibi rollis telesarjast “Kuumad seitsmekümnendad”. Ja Olga Kurylenko, keda ma viimati nägin filmis “Hitman” mõjus oma punases kleidikeses väga sexi välja.

DVD-l ka asjalik joonisnovell “Michelle Payne”, mis pajatab loo kõige algusest.

28 nädalat hiljem

28_weeks_laterJärg õuduspõnevikule “28 päeva hiljem.” Usa armee kuulutab, et sõda ohtliku nakkuse vastu on võidetud ja laastatud riigi ülesehitustööd võivad alata. Kuid karantiinitsooniks olnud Londoni taasasustamisel pääseb linna ka üks nakkusekandja ning uuesti vallanduvad häving ja kaos.

Tean, et olen kunagi vaadanud selle filmi esimest osa. Aga ma ei mäleta sellest filmist suurt midagi. Vist ainult mingeid kiiresti vudivaid inimesi, kes peaksid olema zombid aga nagu ei ole ka.

Selle filmi leidsin Rimist kõigest 65 Eesti raha eest. Kuna polnud seda filmi varem näinud, asetasin toote ostukorvi.

Vaatasin ära ja kratsisin kukalt. Vot nii siis. Jälle mingid zombid, kes nagu pole ka zombid. Muidugi on põnev ja lausa närvekõditav teadmine, et zombid jooksevad. Ja kiiresti jooksevad. Ja jookse sa palju tahad, nad ei jäe sinust sammugi maha.436629469_0874bf241b

Filmi põnevaim koht oligi algus, kus zombid maamajakesse tungisid ja kõigile kallale läksid. Muidugi olid kõik elus inimesed selles majas piisavalt lollid, et paigale jääda ja lihtsalt haliseda või nutta taga just äsja nahka pistetud kallimat. Ainult üks mees oli tragi. Peksis raudkangiga kõiki, kes majja sisse ronisid. Kuni pillas selle maha. Ja kui olukord hulluks läks ei kõhelnud hetkekski, vaid sulges ukse ja jättis oma naise majja surema. Ei nutnud ega halanud – ja pääseski eluga.

Edasi läks film rahulikus tempos ning täiesti loogilisi võtteid kasutades. Peatselt oli võimalik arvata, mis juhtub viimase poole tunni jooksul. Siin kohal ütlekski ära, et need 96 minutit, mis filmi kestvuseks olid, läksid kiirelt. Lups! ja oligi film läbi.425_28weeks_later_042007

Ja nüüd ei oskakgi öelda, kas tegu oli parema filmiga kui esimene osa. Ma lihtsalt ei mäleta esimest osa. Ja sama saatus ootab kindlasti ka seda filmi. Paarkümmend filmi hiljem ei oska ma selle sisu kohta suurt midagi öelda.

Tulevased filmid

Aegajalt trehvan ma huvitavale filmilehele ning jälgin uusimaid filmireilereid ja filmiuudiseid. Kuigi need viimased kipuvad seal tihtipeale väga vanad olema, sest isegi meie “Elu 24” jagab värskemaid filmi-teemalisi teateid. Igatahes leidsin sealt mõned huvipakkuvad treilerid.

Näiteks film “2012”. Kuna üleval oli vaid nn. isutekitaja ei oskagi ma selle tüki kohta midagi muud öelda, et tegu tõenäoliselt järjekordse maailmalõpu filmiga. “Isutekitaja” leiad siit .

Siis film “Dragonball Evolution”. Mina pole sellenimelist videomängu mänginud ega ka vaadanud selleteemalist joonisfilmi. Tegelikult pole ma kunagi selle teemaga kokku puutunud, kuid treiler tõotas ehtsat popkorni-filmi, mida kodustes tingimustes DVD-lt pimedal sügisõhtul hea vaadata oleks. Treiler on siin .

Väga huvi pakkus mulle aga film nimega “Mutant Chronicles”, mis räägib tulevikust planeedil Maa, kus käib hirmus sõda kolme suure korporatsiooni vahel. Kui sõjategevuse käigus avatakse kogemata salajane portaal verejanuliste mutantide maailma, ühendavad korporatsioonid oma jõud, et suurele mutantide armeele vastu hakata. Filmi kodukas (ja treiler ka) asub siin .

Ja siis muidugi “Inglourious Basterds.” Film Tarantinolt. Rohkem nagu polekski vaja öelda. Vaid seda, et tegevus toimub Teise Ilmasõja ajal. Treiler on see .

Ning viimaseks hakkas silma animafilm “Planet 51.” See on lugu kaugest ja võõrast planeedist nimega 51, kus elav tulnukate rass elab idüllilises rahus. Kuni selle ajani, kus planeedile satub NASA astronaut Chuck, kes pöörab nende elu pea peale. Filmi lustakas treiler on siin .