Max Payne

max_payne_poster4Samanimelise arvutimängu alusel valminud linateoses kehastab Mark Wahlberg Max Payne`i, isepäsit võmmi, kes ei hooli seaduslikusest ning kel pole enam midagi kaotada. Tema naine ja laps on mõrvatud. Kättemaksuihast pimestatud mees tahab leida tema perekonna mõrvanud kurjategijad. Maxi painajalikul ristiretkel põrkuvad sünge fantaasia ja julm reaalsus.

Asusin filmi vaatama kerge eelarvamusega, et no mida nad ikka suudavad. Pole ükski film, mis tehtud arvutimängu põhjal, midagi erilist saavutada. Filmitegijad polnud sellegi filmi puhul mängu üks ühele maha kopeerinud. Oli Max ja olid tema tapetud naine ja laps. Oli süngus ja pidev lumesadu. Oli natukene aegluubis kaadreid ja rohkelt tulevahetusi. Ja see oli ka kõik, mis videomänguga sarnanes. maxpayne2

Tegelikult, kui nüüd järele mõelda, siis ega ma arvutimängust suurt midagi ei mäleta (oh seda mälukest). Oli nahkmantlis võmm, püstolid käes ja muudkui hüppas, kargas ja tulistas. Ja läks mööda treppe aina kõrgemale ja kõrgemale. Kuid eks see oli ikka väga mitu-mitu aastat tagasi, kui seda mängitud sai.

Aga film meeldis. Ma ei päris täpselt, miks. Tavaliselt sedasorti filmid mulle ei meeldi. Videomängu põhjal tehtud filmid. Aga see meeldis. See sarnanes mõnelt kaadrilt väga juba kultusfilmiks saanud “Sin Cityle.” Must-valged toonid ja siis rohkelt punast verd. Tulistamisel lendas ka verd palju. Need tulevahetused olidki hästi tehtud. max20payne

Kunagi lugesin kellegi arvustust, kus viriseti selle üle, et miks need tiivulised deemonid sisse toodi. Et arvustaja jaoks tundus see värk eriti sürr ja ebareaalne. Mina siinkohal ütlen, et ju siis polnud arvustaja ise kunagi deliiriumis olnud, sest säärased asjad on narkouimas olevate tegelaste jaoks vägagi reaalsed (tean , kuna sattusin ise kogemata kord ravimite valest tarbimisest säärase laksu alla, kus keset minu elutuba toimus viienda maailmasõja lahing ning mul oli õnne, et sellest eluga pääsesin, ja see luul tundus tol hetkel ikka sitaks reaalne) ja minu meelest sobisid sellesse filmi suurepäraselt.

Hea oli näha ka Chris O´Donnelit, kes on vanaks jäänud. Mängis küll pisut hädist sitapead, kelle surm sama mannetu kui unisel kärbsel, aga tore taaskohtumine ikkagi. Ja siis Mila Kunis. Selles rollis tundus küll võõras, sest eks me oleme kõik harjunud teda nägema rumala tibi rollis telesarjast “Kuumad seitsmekümnendad”. Ja Olga Kurylenko, keda ma viimati nägin filmis “Hitman” mõjus oma punases kleidikeses väga sexi välja.

DVD-l ka asjalik joonisnovell “Michelle Payne”, mis pajatab loo kõige algusest.

Advertisements

Noored kotkad

4743212004225Aasta on 1918. Äsja loodud Eesti Vabariiki idast ja kagust ründava vaenlase eest kaitsma tõttavad tuhanded vabatahtlikud. Teiste hulgas astuvad Eesti rahvaväkke kolm vaprat noormeest – üliõpilane, sepp ja talusulane. Kolmekesi käiakse luurel, õlg õla kõrval võideldakse lahingutes. Ülekaalukate vägedega vaenlane lüüakse pärast paljusid raskeid heitlusi tagasi.

tn_eefv-6z5fgf

Film on valminud 1927 aastal ning nüüd digitaalselt taastatud ja rahva ette toodud. Filmi autoriks (režissöör, stsenarist, operaator, monteerija ja produtsent) on Oskar Lutsu noorem vend Theodor Luts.

Tegu on tummfilmiga, mille orginaal heligi on kadunud (mängis ju tollal orkester otse kinosaalis noodilehtedelt – ja need noodilehed ongi kadunud). DVD reliisi jaoks on Pärnu Linnaorkester salvestanud täiesti uue heli.

DVDga on kaasas ka pisut asjaliku lugemist, pisike vihik, kus sees mõned pildid ja faktitihe tekst Theodor Lutsust, tema filmidest, käesoleva filmi valmimisest, ajalehtede väljalõiked 1927 aastast, kui “Noored kotkad” esimest korda valgele linale jõudis ning kõige lõpuks 10 fakti ajaloolase Mati Õuna poolt Eesti Vabadussõja kohta.1058347b95a5c435b1_3

Film ise oli hea. Vahepeal kippus küll venima ning läägeks minema, kuid lahe oli siiski. Kahjuks on ajaga kaduma läinud kaks filmirulli, 10 asemel on kaheksa. Riigiarhiivis säilinud prantsuskeelsete vahetiitrite põhjal võib aru saada, et kaduma on läinud kaks pikemat ja üks lühike lõik. Mis pildis oli, võib oletada: Laansoo vangistamine punaste poolt, tema õe põgenemine eestlaste juurde ja valmistumine otsustavaks lahinguks nii eestlaste kui punaste poolel.

DVDl lubatud filmikommentaare Mati Õuna ja Jaak Lõhmuse poolt ei õnnestunudki mul DVDlt leida.

Wall E

674_walle1_1214455650Pixari animastuudio kõige värskem film pajatab meile loo sihikindlast robotist, kelle nimi on WALL-E. Maal mitusada aastat üksinduses töötanud prügikoristusroboti elu saab uue mõtte, kui ta kohtub uhke ja särava otsinguroboti EVAga, kes on planeedil Maa elu otsimas. Nii algabki vahvate tegelaste põnev seiklus läbi universumi. Viimaks saab WALL-Est inimkonna ainus lootus, et pääseda tagasi Maale. Ja see väike robot juba jonni ei jäta.

 

Mäletan, kuidas internetti ilmusid esimesed posterid sellst filmist. Üksik robot istumas künka otsas ning vaatamas igatsevalt tähistaevasse.walle_0_0_0x0_432x642

Võibolla oli enne seda veel midagi, kuid ei mäleta. See poster oli esimene, mis oma tähelepanu tõmbas ning filmi kohta rohkem informatsiooni otsima sundis. Ja siis ma otsisin ja otsisin, kuid ei leidnud midagi erilist. Kas ma siis otsisin valedest kohtadest või hoiti filmi sisu saladuses jääbki selgusetuks.

Viimaks jõudis film kohale, kuid ma pidin veel natuke ootama, kuna ma pole eriline kinos istuja. Kõik need väikesed pärdikud, kes ei suuda oma suud kinni hoida; närvilised teismelised, kes tulid kinno põhimõtteliselt selle pärast, et neil polnud mujal hängida ja ei lase siis ka teistel rahulikult filmi vaadata lobisedes sellest kui kehv, või ülimalt vinge (viimane on  kaheldav), seksuaalelu neil ikka on; need natuke vanemad noored ,kelle arvates on ikka roppu moodi lahe filmi vaatamise asemel ees istuva neiukese juukseid, selga, poolpaljast tagumikku kommenteerida, tehes ise samal ajal katseid naerda (mis sarnanevad kahjuks küll haiglasevõitu kõõksumisega), ning jõllitades ümbritsevate inimeste nägusid üritades veenduda, et keegi ikka kuulis neid; kõik need tegelased ajavad mul kinos kopsu üle maksa ning enamgi veel ja ma olen sunnitud alati hiljem DVD ostma, et film rahulikult ära vaadata. Küll kinosaal on ikka veider koht – seal kohtab kõiksugu tegelasi.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. walle_and_roach

Viimaks jõudis film DVD-le ja ma olin ütlemata õnnelik, kui sain selle viimaks oma DVD-riiulisse torgata, uuemate filmide lahtrisse. Paar päeva hiljem sain aega seda vaadata. Mis mulje mulle siis jäi.

Tavaline mulje jäi. Ei midagi erilist, kuid pole ka midagi väga halba. Mõrudat maitset keelel ei jäänud, kuigi oleks võinud olla palju magusam. Reklaam oli nii vägev ja paljulubav.walle

Julgelt üle poole filmi on sissejuhatav osa. Tutvume WALL-Ega, EVAga, inimestega kusagil kaugel kosmoses ning nende elukommetega, ja alles siis läheb film lahti, avaneb ning lugu saab jutustatud. Tegelikult on filmitegijad täpselt õigel ajal loo lahti lasknud. Kui see sissejuhatus oleks pisutki pikem olnud oleks see ikka päris kräpp film olnud. Nüüd aga selline tavaline tükk. Näiteks “Ratatouille” oli palju-palju parem.

WALL-E DVDl oli aga pööraselt naljakas üks lühilugu, “Presto”, mis räägib mustkunstnikust ja tema jänesest, näljasest jänesest. prestoposter

 

 

 

 

 

Jääme siis ootama Pixari uut animafilmi “Up” , mis peaks kinodesse jõudma selle aasta mais, DVDle tõenäoliselt tükk maad hiljem.up-pixar-poster

Hidalgo

hidalgo2Olin seda filmi ammu tahtnud näha. Näinud seda paari korral poes müügil, kuid siis polnud kas raha kaasas või oli see krabisev juba otsakorral. Ja kui tuli palgapäev oli mul see film meelest läinud ning kõiksugu uued kinohitid vaid silme ees.

Aga esimesel jõulupühal pakkus Kanal 2 oma ohtrate reklaamipausidega seda filmi ning kuigi mul oli paha olla ja ma võitlesin oma makku ahnitsetud salatiga (tahtis teine välja tulla), suutsin selle filmi ära vaadata.

 

Film hakkas kuidagi venivalt. Ei läinud ega läinud edasi. Ma ju teadsin, millest lugu räägib ning ehk seepärast ootasingi kärsitult, millas seikluseks läheb.Ja siis viimaks läkski. Ja seda oli meeldiv vaadata. Mulle küll meeldis. Kui veel vaid mõelda, et see kõik on päriselt sündinud, et kunagi elaski mees nimega Frank T. Hopkins, kes oma mustangi-tõugu hobusega Araabia kõrbesse võidusõitu võitma läks…..kõlab uskumatult, aga tõsi ta oli. Uurisin veel peale filmi lõppu netist, et kas tõesti on see kõik nii olnud. Ja oligi. See andis filmile minu silmis uut mõõdet juurde.

Muidugi oli siin ka pisut arvutimaagiat kasutatud, kuid üpriski käpradlikult. Noh, need gepardid, kes lasti kõrbesse lahti. Vot siin mul tekkiski küsimus, et kas see oli tegelikult ka nii? Need gepradid ja värki…See koht filmis jäigi kõige kahtlasmaks.

Muidu igati hea film, kuid kommertskanalilt ma seda enam vaadata ei soovi, kuna reklaamid võivad olla ikka nii tüütud ja venitada niigi pika filmi väga pikaks (film hakkas 17:40 ja lõppes 20:00). Kohutav! Pean ikkagi DVD muretsema.hidalgo-1

hidalgo-2