Cloverfield

cloverfield_poster2 Ameeriklased said omale Godzilla. Täitsa nende enda Godzilla.

Tegelikult polnud mul kunagi plaanis seda filmi osta ega ka vaadata (põhjus on eneselegi teadmata), kuid kui ma seda poes ülimegasiga odava hinnaga nägin mõtlesin, et tühja kah….vaatan selle siis ära.

Punt noori peab ühe sõbra, kel plaan Jaapanisse sõita, ärasaatmispidu. Kogu pidu võetakse üles käsikaameraga, mälestuseks sõbrale, kui äkitselt toimuvad linnas (New York, Manhattan) plahvatused ning tänavale loobitakse Vabadussamba pea. Midagi suurt ja kohutavat on tulnud linna, et see maatasa teha. Saabub sõjavägi ning paanikas inimesi hakatakse evakueerima. Kogu selles tohuvapohus püüab käputäis noori linnast põgeneda…..ja ellu jääda.

 

 

Olin selle filmi kohta kõiksugu jutte kuulnud. Nagu alati – ühed kiidavad, teised laidavad. Mina ütlen nii ja naa. Pluss punkte annab filmile muidugi lähenemine ” see on kusagilt leitud videokasset”. Ühesõnaga on kogu film üles võetud käsikaameraga ning läbi ühe tegelase silmade siis.080118-cloverfield-hmed-12p_hmedium

Filmi kese ehk siis koletis, keda sõjavägi tappa üritab, tehes ise pea pool linna selle tulemusel maatasa, nägi vägev välja. Poleks oodanudki, et keegi sellise eluka linna peale lahti laseb. Arvasin, et ju see mingi sisaliku-laadne elukas saab olema. Aga võta näpust. Kui ma seda elukat esimest korda nägin tuli kohe meelde üks vana videomäng PlayStationil, kus ühed elukad, golemid, nägid välja samasugused. “Legend of Kartia” oli selle mängu nimi.

Täiesti vaadatav film. Õudusfilmide nimistus uks tänapäeva värskendavamaid. Ära tüütasid juba need noorte slasherid, mis kõik kui ühe puuga olid löödud ning õudust mitte mingil määral ei pakkunud. Ega “Cloverfield” ka mingi eriline hirmutaja pole (ehmatuskohti terve filmi kohta – 0), kuid see eest oli originaalne.cloverfieldmonster

Madagaskar 2

escape2africaSee oli vast aastaid tagasi, kui sai koos semudega kinos “Madagaskarit” vaatamas käia. Ei mäletagi enam kui mitu aastat tagasi see oli. Aga see polegi tähtis, sest ega mul sellest filmist suurt midagi meelde ei jäänud, kui nüüd tagantjärele meenutada. Ainult pingviinid jäid meelde ja see, et nendele vaimukalt haigetele tegelastele pühendati liiga vähe ekraani aega.

Aga eks teises osas on need pingviinid kasutanud oma erakordset veenmisoskust, et neil nüüd rohkem ekraanil lastakse joosta.madagascar-escape-2-africa-20081015013837541_640w

Aga lugu ise on säärane, et too kamp, kes esimeses osas New Yorki loomaaiast Madagaskarile sattusid, hakkavad nüüd koju tagasi lendama. Metsloomade meisterdatud lennukiga. Kuid tagasilennul tekib probleeme ning nad kukuvad alla. Ja maanduvad Aafrikas.

Kui ma selle filmi ostsin ei osanud ma sellest midagi oodata. Esimene osa oli suhteliselt ähmaseks mälestuseks muutunud, teisest osast polnud ma suurt midagi näinud ega kuulnud. Teadsin vaid, et on teine osa tulemas…

Ja siis tulevad turistid….

Filmi kõige haigem stseen, mis polnud isegi naljakas ja minu meelest oleks võinud olla täiesti olemata , oli see, kus lõvi läks vanema naisterahvaga kaklema. Jagasid teineteisele korda mööda lõuahaake ning lõpuks jäi lõvi siiski alla. Vägivald, vägivald, vägivald. Kahju, et muidu sellises kogupere animatsioonis oli selline lõik.madagaskar-film-2

Aga nalja sai ka, suuremas osas siiski tekstilises pooles, seega kardan, et pisikestele lastele pole siin suurt midagi vaadata. Ehk ainult naljakaid loomi, sest usun, et paljudest naljadest ei saa põnnid aru. 

g-2

Asustatud saar (1 osa)

obytajemij%20ostrovweb%20ee_jpg_20090209115300xOrginal Viimaste aastate vene filmikunst on mulle meeldinud. Sealt leiab vaimukaid komöödiaid ja põnevaid märuleid, aga ka fantastilisi fantaasia ja ulme filme. Üks selline ongi vendade Strugatskite romaani põhjal vändatud linateos.

Elu planeedil Maa on ilus ja tore. Inimesed on unustanud sõjad ja haigused, nälja ja vaesuse. Ja kellel vähegi soovi on võib teha lühikese retke kosmoses. Noore Maksimi jaoks muutub aga kõik, kui tema kosmoselaev põrkab kokku meteoriidiga ning teeb tundmatul planeedil hädamaandumise. Maksimi õnneks on aga planeedil elu, mis on küll vaenulik ja seal elavad inimesed on omavahel sõjajalal. Maksim kistakse sõtta ja intriigidesse, mille lahendamiseks tuleb tal ehk kontakt luua lõunas elavate mutantidega.

Tore film oli. Lootsin küll näha midagi süngemat ja ulmelisemat, kuid ka see sobis ühte neljapäeva õhtusse.

Film on ehk õige pisut hakitud. Vähemalt alguses jäi selline mulje. Võib-olla lõpu poole ma olin juba filmis nii sees, et ei märganud seda enam. Ja ka kulges filmi algus väga kiiresti. Natuke siit, natuke sealt, juba hädamaandumine ja juba ongi Maksim vangis ja linnas ja siis üks suhteliselt seosetu madinastseen vahele…

Näitlejatöödega võib üldjoontes rahule jääda, kuid on näha, et peaosatäitjad on suuresti noored ja kogenematud. Eriti peaosatäitja, kes oskab näole manada vaid särav-valge naeratuse ning välgutada oma meresiniseid silmi. Kahju ainult, et film on poolitatud. Seetõttu ei meeldinud mulle omal ajal “Sõrmuste isanda” triloogia ja ka selle filmi puhul tõmbab hinde paari pügala võrra maha.

Eks ma käin nüüd lahtiste silmadega ringi ning vaatan, millal jõuab müügile filmi teine osa.

Õuduste planeet

planet_terror_d

Pärast ohtlike kemikaalide vallapääsemist kohalikus sõjaväebaasis nakatub suurem osa väikelinnast, muutudes lagunevateks elavateks surnuteks, keda iseloomustab tohutu agressiivsus. Nüüd peavad oma jala kaotanud endine strippar Cherry ning tema kallim Wray  astuma vastu tervele zombide armeele. Seejuures on hindamatuks abivahendiks suurekaliibriline automaat, mis on ühtlasi Cherryle proteesiks!

Filmi näitas möödunud neljapäeva öösel vastu reedet Kanal 2. Hilja öösel. Tööinimese jaoks hilja. Kuid mina magasin vahepeal tubli kolm tundi, tõusin siis üles, tegin omale plaksumaisi ja otsisin külmikust välja karastusjoogi.

Film hakkas väga laheda ja vaimuka võltstreileriga filmile “Matchete”. See oli kohe nii lahedalt halb treiler, et tekkis soov ka filmi vaadata, kui selline olemas oleks.

Ja siis hakkas film. Huvitaval kombel olen ma selle filmi puhul DVD-reliisi endast mööda lasknud, maha maganud. Sama lugu oli ka “Surmakindlaga”. Nüüdseks on muidugi Kanal 2 mõlemat filmi näidanud, “Surmakindlat” isegi kahel korral, kui ma ei eksi.

“Õuduste planeet” oli saats. Kõige parem saast, mida ma üldse vist näinud olen. Ja see oli Rodrigueze puhul kindalsti taotuslik. Need kulunud väljendid ja magedad naljad, mille puhul vaid matslik ameeriklane kinosaalis naerda lagistab. Pea olematu lugu, mida on keerulisemaks aetud mingite salapäraste tegelastega, kelle minuvikust me ikkagi midagi teada ei saa.

Kohe läheb hirmsaks veresaunaks

Mehhiko parim bänd on valmis lavale minema...

Kraabitud-kriibitud pilt, mis jättis mulje, nagu oleks see film lebanud kusagil vanas laohoones tolmunud riiulil ning on ajahamba poolt puretud. Kõik need kokku tegid filmist väga kehva filmi, kuid kuna neid kõike oli korraga nii palju ja meisterlikult tehtud, oli see pagana hea film. Filmi vaadates meenusid iidvanad David Carradine filmid, mida iidsetel aegadel Pro 7 ja RTL igal nädalal näitasid.planet-terror-insert-caption-400

Siis veel oli liialdatud verega. Iga pisemgi relv, ka kõige väiksema kaliibriga püssike, suutis zombidele tekitada kohutavaid purustusi. Jäsemed lendasid, verd pritsis. Seegi mõjus tegelikult efektsena, kuna terve film oli üle pingutatud.

Tegu siis äärmiselt laheda, ülepingutatud filmiga, mida vaadates ei tohiks igav hakata. Sobib väga hästi meessoost isikute ühisele filmiõhtule.planet-terror-4

Surmaralli

deathrace-poster1Jensen Ames on korralik pereisa, endine rallisõitja, kes kaotab majanduslanguse tõttu töökoha. Juba sama päeva õhtuks lavastatakse ta süüdi oma enda naise tapmises ning mehele määratakse eluaegne vanglakaristus. Kuid kõik pole nii kuis näib – Ames peab hakkama Frankensteiniks, kurikuulsaks maskiga kihutajaks, kelle pärast kõik vaatasid reality sarja “Surmaralli”, mida vangla korraldas, kuid kes kuus kuud varem ühe võidusõidu käigus hukkus. Võitja ei saa ainult au ja kuulsust, vaid ka vabaduse.

 

Filmi idee oli mulle algusest peale täiesti selge ning arusaadav. Sõbrad-tuttavad rääkisid erinevat juttu – ühtedele meeldis, teistele aga mitte. Oma peas kõrvutasin mina seda filmi videomänguga “Twistet metal” (olid ajad). Ja nüüd õnnestus mul seda filmi ka näha ning ma ei pidanudki pettuma.112_0808_09zpaul_ws_andersondeath_race_mustang_explosion

Jason Statham näitles täpselt nii nagu ta näitlema pidi ning mida rahvas temalt ootab. Efektid olid head, ei nurise. Ainus asi, mis välja ei vedanud oli lugu. See oli nii hõre, auklik ja läbinähtav, et oleks piisanud ainult esimesest kahekümnest minutist ja rohkem polnudki lool nagu mõtet. Isegi lõpp oli siis juba teada. Aga trikid olid head. Mind pani toolilt lausa üles hüppama stseen, kus suur rekka, mis kõiki osavõtjaid hävitas, osavalt ära lõpetati. Ma vaatasin seda kohta kolm korda järjest.

 

deathrace Aga ega rohkemat see film ei olnudki. Lihtsalt üks lahe meelelahutus, mis kohe kindlasti pandakse ka videomängu formaati (kui seda juba tehtud pole).

Suured kuulipildujad, plahvatused, kihutavad autod ning Jason Statham – kui kõik need neli märksõna sind kihevile ajasid no siis vaata ära.

10 000 eKR

 Kui neljajalgsed deemonid röövivad noore küti D`Leh armastatu asub ta teele raskele rännakule lõunasse, et neiu vabastada. Teel ületab ta mitmed raskused ja ohud ning satub kaugele Niiluse äärde, kust leiab suure ja võimsa rahva. Kogunud enda ümber suure armee astub D`Leh vastu vaenlastele, et vabastatada orjusest naine, keda armastab, ning terve rahvas.

 Noh, oli ja ei olnud ka. Algas kogu film kohutavalt raskelt. Dialoogid puised, tegelaskujud igavad. Venis ja venis ja…Siis tulid neljajalgsed deemonid ning film hakkas jooksma. Muidugi sai lugu meeletu hoo sisse ja isegi liiga kiire. Samas oleks see olnud ikka metsikult igav ja liigne uina-muina, kui tegu oleks olnud “Sõrmuste Isanda” – laadse heietusega. Aga oleks olnud ju võimalik üks säärane eepos valmis treida.

 Filmi pildiline pool oligi kõige parem ja see, mis loo lõpun vedas. Poleks olnud neid püramiide ja mammuteid ja seda armast tiigrikest, oleks see film jäänud lahjaks nagu sõduri supp.

Veel üks ilus tegelane oli naiskangelast (noh, mis kangelane nüüd!) kehastav Camilla Belle. No oli ilus. Kaunis. Ei usu, et säärast ilu 10 000 aastat tagasi kusagil jääväljadel kohanud oleks. Üldse ei olnud film ajalootruu segades omavahel mitmeid iidseid kultuure ja loomi, kes tegelikult ühel ja samal ajal ei elanud. Kahjuks on lisad DVD-lt veel vaatamata ja seal on säärane selgitav osa nagu “Tegeliku ajaloo mõju filmile”. Lisades on veel filmi teistsugune lõpp ja köitvad lisastseenid. Eks neid vaatan ma homme.

Camilla Belle

Camilla Belle

Mägedel on silmad 2

 Kusagil Nevada kõrbes asub uurimisjaam, kust kaovad sealsed töötajad. Jaamale kõige lähemal asuvad noored õppustel viibivad sõdurid saadetakse asja uurima. See, mille nad leiavad, jääb neile viimaseks avastuseks üldse.

Ok, pean alustama sellega, et kui idiootlikud saavad inimesed olla? Ma ei usu ealeski, et kui juba tapmiseks ja verevalamiseks on läinud siis iga piuksu ja hääle peale minnaks kohe uurima, mis värk on. Selle filmi puhul ajaski see kohe hirmsasti vihale. Nagu tropi kari. Või oli see selles filmis taotuslik, sest imestas ju üks karaktergi, et miks nad kohe iga hääle peale uurima hakkavad. Aga ega keegi ei kuulanudki teda (tegemis naisterahvaga) ning kohe peale seda sai jälle paar sõdurit surma.

Kõige lahedam värd selles filmis

Kõige lahedam värd selles filmis

Tegu oli verise versiooniga. Ma ei tea, ma kinos ei käinud, ja seepärast ei oska ka öelda, kui verisem see DVD-versioon kino omast oli, kuid verd ja soolikaid oli ikka päris palju. Ega sel viga polnud. Kuid miskipärast mäletan, et esimese osa verisem DVD-versioon oli ikka kordades verisem.

"Sinust saab minu laste ema!"

Sinust saab minu laste ema

Filmi soojätkamise teema oli sünge. Kui esimeses osas need mutandid lihtsalt killisid ja tundsid sellest mõnu siis nüüd oli ka eesmärk olemas. Mehed löödi mättasse, naised võeti kinni, vägistati ja seoti siis üheksaks kuuks voodi külge. See alguse stseen, kus naise üsast roomab välja pisikene värd, ja sureb siis, on filmi üks parimaid stseene.

Nii, et siis tavaline verevalmisfilm. Ei olnud õudne. Verine oli. Hirmutavaid filme tehakse kahjuks viimasel ajal kaunis vähe.